SINILILLED JA KEVADBINGO
Kas teadsid, et Loo alevik asub ühel Eesti kõige erilisemal maastikul – loopealsel? Sel reedel võtsid meie lasteaia Mürakarud ette avastusretke, et õppida tundma oma kodukoha kevadist loodust.
Loopealne ehk alvar on looduslikult karm paik. Seda iseloomustab väga õhuke mullakiht ja lubjalembene taimestik, mis peab olema tõeline stressitaluja – suvel kuumust trotsev ja talvel külmakindel.
Kõik need kõrged puud, mis meile täna varju pakuvad, ei ole siia sattunud juhuslikult. 1970. ja 1980. aastatel tegid kohalikud inimesed suurt kogukonnatööd, istutades paepinnasele tuhandeid puid. Täna, aastakümneid hiljem, naudime me selle vaeva vilju: haljasalad on lopsakad ja tänu loodud mikrokihtidele on lisandunud ka uusi liike.
Meie matk viis meid Pirita jõe äärsele haljasalale, kus avanesid tõelised kevadised imed:
Olime üllatunud, leides tihedate kuuskede alt sinilillede välu. See on märk sellest, et kunagine istutustöö on loonud soodsa pinnase ka metsalilledele.
Lapsed said "kevadbingos" kirja tähtsaima märgi – kuldnoka! Lisaks hiilisime vaikselt üsna lähedale haneparvele, kes jõe ääres puhkas, ning imetlesime taevas tiirlevaid rändlinde.
Kohtasime jõe ääres kalamehi ja nautisime tervislikku aedviljapiknikku kohalikus ujumiskohas.
Päev täis ronimist, terviserajal jooksmist ja värsket õhku tegi oma töö. Nagu ütlevad Mürakarude õpetajad: "Hea isu ja kosutav uinak on garanteeritud!"
õp. Kaili








Kommentaarid
Postita kommentaar