Roheline Loo Lasteaed Pääsupesa

Kas teadsid, et Loo alevik asub ühel Eesti kõige erilisemal maastikul – loopealsel ? Sel reedel võtsid meie lasteaia Mürakarud ette avastusretke, et õppida tundma oma kodukoha kevadist loodust. Loopealne ehk alvar on looduslikult karm paik. Seda iseloomustab väga õhuke mullakiht ja lubjalembene taimestik, mis peab olema tõeline stressitaluja – suvel kuumust trotsev ja talvel külmakindel. Kõik need kõrged puud, mis meile täna varju pakuvad, ei ole siia sattunud juhuslikult. 1970 . ja 1980. aastatel tegid kohalikud inimesed suurt kogukonnatööd , istutades paepinnasele tuhandeid puid. Täna, aastakümneid hiljem, naudime me selle vaeva vilju: haljasalad on lopsakad ja tänu loodud mikrokihtidele on lisandunud ka uusi liike. Meie matk viis meid Pirita jõe äärsele haljasalale, kus avanesid tõelised kevadised imed: Olime üllatunud, leides tihedate kuuskede alt sinilillede välu. See on märk sellest, et kunagine istutustöö on loonud soodsa pinnase ka metsalilledele. Lapsed said "kevadbingos...

Idee meisterdada hernehirmutis saime lastele ette loetud A. Kivirähki jutust „Minna ja hernetont“ ning otsustasime proovida oma hernetondi valmistamist. Selleks läks vaja kahte puupulka, teipi, riideribasid, kilekotti, markereid ning õmblusjääkidest vatiini pea täitmiseks ja üht vana mütsilotut. Edasine sündis juba töö käigus ja laste enda algatusel – ideed tulid lennult ning igaüks sai panustada omal moel. Nii kujuneski meie hernetont täiesti omanäoliseks. Hernetont on justkui kevadine lumememm, kes nüüd rõõmsalt meie akna all seisab ja möödujatele naeratab ja ühtlasi kavalaid vareseid eemale peletab. õp. Kaili

Mesimummu rühm tähistas  Eesti õuesõppepäeva  toreda ja hariva metsamatkaga „Kena kevade on käes“. Käisime taaskord Tädu loodusõpperajal koos RMK matkajuhi Marjuga. Sel korral otsisime kevade märke: kuulasime linnulaulu, uurisime luupidega tärkavaid taimi ja puhkevaid pungi.  Lisaks uutele teadmistele ja avastustele said lapsed metsas lihtsalt  peitust mängides lustida ja piknikku pidada. Minge metsa! õp. Aivi

Meie muusikasaali koridori aknalaualt võib nüüd leida tõelisi kevadekuulutajaid: õrnad sinililled, nende haruldasemad roosad sõbrad ning kaunid ülased. Need väikesed õied toovad naeratuse näole nii lastele kui ka täiskasvanutele. Iga pilk aknalauale on nagu väike jalutuskäik metsas. Ka lasteaia koridoris liikudes saab õppida ja avastada. Lapsed märkavad, küsivad, võrdlevad ja imetlevad ja loevad. Laps õpib täiesti loomulikult, läbi rõõmu ja uudishimu. Suur aitäh logopeed Kadrile, kes selle kevadise ilu meie igapäeva tõi! 🌼 Sinilill kasvab metsades, põõsaste vahel ja metsaservades. Õitseb varakevadel, alates aprillist kuni maikuuni. Üks õis püsib avatuna umbes 8–10 päeva. Lisaks sinistele õitele leidub ka roosaid ja valgeid variante. Taim on madal (5–15 cm) ja karvaste õievartega. Lehed kasvavad välja pärast õitsemist. Taim on mürgine. Sinilillel on palju rahvapäraseid nimetusi (nt külmalill, jürilill, metsamirt jt.) Võsaülane kasvab leht- ja segametsades ning metsaser...

14.  aprill on külvipäev ning koolivaheajal oli seda eriti mõnus tähistada, sest ka lasteaia lastel on praegu vähem muid kohustusi. Ilm ja aeg olid meie poolt saime juba kell 10 õue minna ja oma lasteaia hoovis tegutsema hakata. Meie rühma lapsed olid tublid ja tegid ettevalmistused ära juba eelmisel päeval. Istutuskastid said täidetud värske mullaga ning üle vaadati ka eelmise aasta saak. Nimelt jätsime porgandid teadlikult talveks taimekasti – ja milline üllatus! Need olid endiselt mõnusalt mahlased. Täna puhastasid poisid  usinalt porganeid ning vitamiinipausil said kõik oma töö vilju maitsta. Külvipäeval ei jäänud me käed rüpes istuma – mulda said külvatud herned, porgandid ja peedid. Nüüd jääb üle oodata, kuidas need koos kevadega idanema ja kasvama hakkavad. Aga töö ei ole veel tehtud! Juba reedel plaanime meisterdada taaskasutusmaterjalidest oma peenrasse hernehirmutise – sest mine sa tea nende varestega! Kevadised toimetused aias õpetavad lastele hoolivust, kannatlikku...

 Siilipere rühmas tähistasime sel aastal lihavõtteid eriti lõbusalt ja tegusalt. Koos lastega külvasime muru ning nüüdseks on see juba päris pikaks kasvanud. Lapsed käivad iga päev meie väikest rohelist muru uudistamas ja õrnalt paitamas – nii tore on näha, kuidas midagi meie enda kätega külvatut kasvab. 🌱 Muidugi ei puudunud ka lihavõtete kõige värvilisem tegevus – munade värvimine! Seekord kasutasime värvimisel kummikindaid, nii jäid laste käed puhtaks, aga munad said ikka kaunid ja värvilised. 🥚🎨 Kõige rohkem elevust tekitas aga õues toimunud munajaht. Lapsed otsisid peidetud mune, hüpates ringi nagu väikesed jänesed. Mängisime ka erinevaid mänge nagu lusikal muna kandmine ja muna pesajooks. Naeru ja rõõmukilkeid oli palju ning põnevust jagus kõigile. 🐰 See oli üks vahva ja liikumist täis ettevõtmine, mis lastele väga meeldis. Vaadake pilte ja elage meie toredale lihavõttepäevale kaasa! Õp. Tiina PS! Suur tänu õpetaja Tiinale hooliva ja tähelepaneliku suhtumise eest! Mürakar...