Päevalilled

 Päevalilled, mis toidavad ja õpetavad

Loo lasteaed Pääsupesa pere võttis osa Rohekooli 2026. aasta taimekasvatuskampaaniast „Korvõielised: õied, mis toidavad!“. Kampaania andis meile suurepärase võimaluse märgata, uurida ja avastada meie oma lasteaiahoovis kasvavaid taimi ning pöörata erilist tähelepanu päevalilledele.

Ühel toredal sügispäeval läksime koos laste nõukoguga lasteaia õuealale, et vaadata üle ja mõõta laste kasvatatud päevalilli. Enne mõõtmist uurisime, kus ja kui palju päevalilli meie hoovis kasvab. Lisaks mõõtmisele kaardistasime kõik lasteaia hoovis kasvavad päevalilled.

Päevalillede kasvamist oli suvel suure põnevusega jälgitud ning nüüd pakkus nende mõõtmine lastele palju avastamisrõõmu. Koos arutlesime, kui kõrgeks päevalilled suve jooksul kasvanud on ja millised neist kõige suuremad välja paistavad. Lapsed said võrrelda erinevates kohtades kasvavaid taimi ning mõelda, miks võivad nende kõrgused ja õite suurused olla nii erinevad.

Lisaks päevalillede mõõtmisele said lapsed mõelda, milliseid lilli neile veel lasteaiahoovis kasvamas näha meeldiks. Pakuti välja võõrasemasid, rukkililli ja karikakraid. Nii jõudsime aruteluni, et meie õu võiks olla veelgi mitmekesisem ja pakkuda rõõmu nii inimestele kui ka putukatele ja teistele väikestele õueasukatele.

Päevalillede juures jätkus avastamist veelgi. Lapsed uurisid päevalille erinevaid osi ning koos vaadati lähemalt ka päevalille õie sisse. Märkasime, et õied ei olnud kõik ühesugused. Mõned olid alles täies ilus, teised juba ära õitsenud ning nende sees olid näha kasvavad seemned. Koos arutlesime, miks päevalilleõied erinevad välja näevad ja mis juhtub õiega pärast õitsemist.

Õpetaja Annika pakkus igale lapsele proovimiseks päevalilleseemneid. Kes seemet maitsta ei soovinud, sai selle hoopis mulda pista. Nii jõudis osa seemnetest kõhu asemel mulda ning lastel tekkis võimalus mõelda ka sellele, kuidas ühest väikesest seemnest võib kasvada suur ja uhke päevalill.

Pärast mõõtmistulemuste üle vaatamist tekkis küsimus, kus võiksid päevalilled looduses kasvada?

Lapsed pakkusid, et kindlasti kuskil soojal maal, näiteks Aafrikas. Sellest arenes edasi põnev vestlus ka inimeste ja maailma eri paikade üle. Mõtlesime ja arutlesime, kas Aafrikas elavad samasugused inimesed nagu meie. Lapsed arvasid, et seal elavad tumedama nahavärviga inimesed. Üks lastest ütles selle kohta armsalt „šokolaadinimesed“.

Tegelikult on päevalill (Helianthus annuus) pärit Põhja-Ameerikast, kus ta kasvab looduslikult eelkõige USA kesk- ja lääneosas ning Mehhiko põhjaosas. Looduses võib päevalilli kohata kuivadel ja päikeselistel rohumaadel, preeriates, põlluservadel ja muudes häiritud kasvukohtades ning ka jõgede ja teede ääres. Päevalill vajab kasvamiseks palju päikest, soojust ja parajalt niiskust, mistõttu sobib talle hästi avatud kasvukoht.

Meie hoovis kasvas ka kolm üllatuspäevalille

Lasteaia hoovis kasvavad päevalilled on sinna laste poolt seemnest istutatud. Kaardistamise käigus avastasime aga veel kolm päevalille, mis kasvasid Sinilinnu/Siilipere rühma juures. Neid päevalilli ei olnud lapsed sinna istutanud, nende külvajateks olid hoopis linnukesed!

Talvisel perioodil rippus seal seemnetega linnutoidumaja. Linnukeste söömise ajal pudenes maha ka mõni päevalilleseeme. Kevadel hakkasid seemned idanema ja neist kasvasidki uued päevalilled. See oli lastele suurepärane näide sellest, kuidas loodus ise võib meile üllatusi pakkuda ning kuidas üks väike seeme võib leida tee mulda ka inimese abita.

Päevalillede mõõtmise tulemused pakkusid palju võrdlemist ja arutlemist. Kõige kõrgemaks kasvanud päevalill leiti aia tagant, kus taim ulatus koguni 260 sentimeetrini ja selle õie laius oli 30 sentimeetrit.

Rukkilille ukse ees

• kõrgeim lill – 164 cm, õie laius 19 cm
• madalaim lill – 89 cm, õie laius 9 cm

Aia taga

• kõrgeim lill – 260 cm, õie laius 30 cm
• madalaim lill – 69 cm, õie laius 6 cm

Mürakarude ukse juures

• kõrgeim lill – 185 cm, õie laius 17 cm
• madalaim lill – 122 cm, õie laius 9 cm

Kasvuhoone juures kastis

• kõrgeim lill – 152 cm, õie laius 6 cm
• madalamat ei olnud mõõta

Sinilinnu ukse juures – isekasvanud päevalilled

• kõrgeim lill – 166 cm, õie laius 17 cm
• madalaim lill – 109 cm, õie laius 13 cm

Mõõtmise ja kaardistamise käigus avastasid lapsed, et päevalilled võivad kasvada väga erineva kõrguse ja suurusega ning et ka iseenesest kasvama läinud taim võib sirguda päris uhkeks.

Meie ühine päevalillede avastusretk oli palju enamat kui lihtsalt taimede mõõtmine. See oli võimalus märgata loodust, uurida taimi, esitada küsimusi, arutleda, võrrelda ja avastada. Lapsed said kogeda, et taime kasvamist saab jälgida algusest peale, seemnest kuni suure õieni, milles valmivad uued seemned. Samuti õppisime, et loodus tegutseb ka omal moel. Mõnikord võivad uue päevalille kasvama panna hoopis linnukesed.

Oli tore ühine õppekäik, mis õpetas lastele looduse märkamist, taimede eest hoolitsemist ja oma töö tulemuste hindamist. Võib-olla kasvab meie lasteaiahoovis järgmisel aastal veelgi rohkem päevalilli, neist mõned laste külvatud ja võib-olla mõni jälle mõne linnukese kingitusena.

 

Laste nõukogu